vдhemalt turniirist isiklikult osa ei vцtaks. Kхik asjata! Turniiril sattus
kuningale piigikild silma ja mхne pдeva pдrast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nдgi kolm pдeva enne oma surma unes, et kroon,
skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lдbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat
iirlaste inglisevastast ьlestхusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riдgi 1610. a. unes, et
krooni ehted muutusid pдrliteks (tavaliselt tхlgendatakse neid pisaratena).
Ьks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri хnnetu surm jдrjest!
Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George
Villiersile ьtles 1628. a. ьks ta aadlikust sхber, et nдeb, nagu oleks
talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenхulane Fulton 3. augustil
1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud
Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",
pдrast 1900. a.
Siis tulevat ,,imelikud pдevad: naised riietuvad meeste kombel,
kannavad pьkse, lхikavad juuksed дra ega hooli aust. Armastus sureb ja
abielu rikutakse. Vankrid sхidavad kхikjal ilma hobusteta ja inimmхte
kihutab silmapilgu vдltel lдbi ilmamaa... Inimesed kдivad ka vee all, isegi
magavad ja rддgivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kхrges хhus lдbi
pilvede."
Selle unenдo nдgija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine
Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenдgu sai aga ьldteatavaks, sest
see puudutas rootslaste-ga peetavat sхda. Uusaasta ццl vastu 1643. aastat
nдgi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ьmber Freiburgi linna.
Siis tuli aga linnast rььtel ja raius selle mххgaga lдbi. Sьmboolika oli
kхigile mхistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nдdala
pдrast Freiburg vabaneski.
Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, pхles дra ligi
kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle
kohta, et seda katastroofi nдgid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.
a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See vхis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ьhele Kariibi mere saare
Martinique'i neiule rддkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema
tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.
Ennustaja ьtles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sьnnib tal
kaks last. Mees ise on pдrit ьhelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.
Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ьlemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb
saarel хnnetuna.
Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,
kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis
Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe aasta pдrast sai Josephine'ist ьhe teise kindrali, Napoleon
Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine
saatus ja lхpp 1821. a. Saint Helena saarel on ьldtuntud. Muuseas oli
Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast
saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-
1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See
leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja fьsiognomist Lavater oli korduvalt unes nдinud
ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vдgivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta
suri.
USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lхpu kohta mitu
parapsьhholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel ццl pдrast presidendiks valimist vaatas Lincoln
peeglisse ja nдgi seal oma normaalse peegelkujutise kхrval veel
vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lдhenevat katastroofi.
1865. a. mдrtsis, kuus nдdalat enne mхrva, nдgi ta und, millest rддkis
lдhedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha
ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind ьmbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud
nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nдhtavasti tхusin voodist ja lдksin
alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jдllegi seesama kaeblik
nuuksumine, kuigi leinajaid polnud nдha.
Lдksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud
ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kхik ruumid olid valgustatud. Iga
asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nхnda
kurvastavad, nagu tahaks nende sьda lхhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.
Mis vхis olla koige selle tдhendus, Otsustanud leida nii mьstiliste ja
vapustavate asjade pхhjuse, jдtkasin liikumist, kuni jхudsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv ьllatus. Mu ees asus katafalk, millel
lebas suririietes laip. Selle ьmber seisid auvalves sхdurid. Seal seisis ka
hulk rahvast. Mхned vahtisid kaetud nдoga surnu poole, teised nutsid
haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" kьsisin ьhe sхduri kдest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mхrvati."
Siis jдrgnes rahvamassi vali halamine, mis дratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ццl enam. Olen sellest masendatud
isegi nььd veel."
Ьks pдev enne oma mхrvamist nдgi Lincoln sellist und.
,,0lin paadiga sьgaval laial tugevavoolulisel jхel. Kukkusin paadist
jхkke."
Mхrvapдeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.
veebruarist, цelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Hдrra! Midagi ebatavalist
juhtub ьsna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatriхhtu (15. aprillil 1865), mil kхlasid surmavad
lasud.
On andmeid, et oma vдgivaldset surma nдgid ette ka presidendid J. Garfield
(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).
9. EESTI
Eesti prohvetitest on andmeid ьsna vдhe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Jдrwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen
kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Pхhjasхja algul nдinud unes, et
Eesti langeb Vene vхimu alla. Algul kьll Raudpea (Kaarel XII) vхidab, aga
pдrast kaotab. Nii see ka lдks.
Ennustaja Jдrwe-Jaan sьndis Pдrnumaal Mihkli kihelkonnas Jдrve kьlas 16.
oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena
(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamдel maantee ддrde teivad pьsti, sidunud
lхngad teivaste vahele. Kьlataat lдinud mццda, kьsinud: ,,Jaan, mis nььd
teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nььd teen, tehakse edaspidi. Mхtte kдrmusel
rддgitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid pьsti seadnud ja цelnud, et tulevikus
saab sхbraga 1000 versta taha kхnelda.
Kord цelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest
koormaid vedama: vanker sхidab maanteel ilma hobuseta!
Vene-Jaapani sхja ja selle tulemuse ennustanud ta jдrgmiselt ette: ,,Kui
sild Kasari jхele ehitatakse, siis tuleb Venel sхda. Kui sillale pragu
sisse lццb, siis Vene kaotab."
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sьndmusi.
Jaan цelnud, et tuleb aeg, kus mхisad pхlevad kui kььnlad, nii et teisel
pдeval saab tuhas kartuleid kьpsetada.
Vдidetavalt ennustanud Jдrwe-Jaan ette ka Esimest maailmasхda. ,,Kord
kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasхda. Tuleb suur verevalamine. 10-12
kuningat hakkavad teineteisega sхdima. Ka meie maale tuleb suur
verevalamine. Sхda tuleb Pдrnu poolt..."
Teine kord ьtelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:
,,Kui mu kдtetццd enam tarvis ei ole, tuleb sхda." 1914. a. tehtud uus tara
ja sхda algaski."
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vдhenemist. Seda olevat ta teinud
jдrgmistes ьtlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui
lambaraudade pдrad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."
Lхpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jддb viimaks nii
vдikeseks, et kuningas ьlemise toa aknast oma riiki vхib дra nдha."
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar
Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?
Siin on veel ьks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi
kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.
Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasцda Tallinnas Lasnamдel
elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nдgemustest
jutustas ta tьtrele, kes need ьles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka
joonistas ta oma nдgemusi ьles, andes tьtrele nende kohta seletusi.
Mхningaid tдhtsamaid tдitunud ennustusi.
— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb
noor mees, kes pole kirikuхpetaja.
Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.
aastal.
— Vagunid lendavad хhus. Ristitaolised kujundid lendavad хhus Tallinna
kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega
liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab vхtma
toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",
seega ьheksa aastat enne seda, kui Nхukogude lennuvдgi 9. mдrtsil 1944
Tallinna pommitas.
10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga
,,Selgeltnдgija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hдvitatakse!"
Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hьpnoosiseansiga B. Johansoni
eestvцttel. Artikli andmed bn pдrit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis
seansil.
Pдrast hьpnotiseerimist цeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti
Страницы: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9
